PREVENE ISIN RUA SEDU
PREVENE ISIN RUA SEDU
Isin-rua maka prosesu bainhira feto ida lori janin iha nia úteru, ne'ebé normalmente dura maizumenus fulan 9 ka semana 40 hahú hosi fertilizasaun to'o moris. Definisaun ne'ebe liga liu ba Isin rua Sedu mak hanesan kondisaun ida iha ne'ebé feto ida hetan isin-rua ho idade ne'ebé sei ki'ik tebes, normalmente ho idade menus hosi tinan 20. Termu ida-ne'e dalabarak refere ba isin-rua ne'ebé akontese durante adolexénsia, liuliu iha idade tinan 10-19.
Primeiru tenke halo edukasaun ba ita nia isin like ita tenke hatene ita nia isin lolon liuliu parte reprodutiva sira ita mos tenke hatene kona ba edukasaun sexual tenke iha konesimentu kona ba massa evolusaun ka baibain ema bolu dehan massa subur.Isin rua sedu mos sai hanesan kazu ida ne'ebe seriu no akontese barak iha ita-nia rai laran liu ita foka ba iha parte area rural maioria adolexente barak mak hetan isin rua sedu tamba dalaruma sira nia mindsad ida isin rua sedu nee diak maibe sira lahatene katak isin rua sedu ne'e estraga sira nia vida bele hetan problema risku ba moris tamba sira menus konesimentu.
Problema sira ne'ebe bele hamosu isin rua sedu mak hanesan:
· Hetan pressaun husi familia ka sosiedade sira
·
Finansial ou ekonomia familia
· Laiha konesimentu kona ba Saude reprodutiva
Husi problema hirak ne’ebe mak hau mensiona iha leten ida mak sai hanesan preokupasau ba iha sira nia moris no halo isin hili dalan ida isin rua ho idade neebe minor hela. Isin rua sedu ka isin rua ho idade minoria mos hanesan kazu ne'ebe iha peokupasaun boot tebtebes ba iha parte saude nian tamba nia iha risku ne'ebe boot tebes ba iha inan ida nia vida hanesan:
· Parado eskola
· · Inan se la’e oan bele mate ou oan ho inan bele mate hotu
· · Bele hetan pendarahan makaas
· · Lahatene lalaok oinsa atu partus
· · Bele depressaun no moras mental sira seluk
Iha lalaok barak ne'ebe mak bele rezolve ba iha situasaun sira ne ka solusaun sira ne'ebe sira presiza hatene mak hanesan:
· · Presiza halo sosializasaun ba iha area rural sira
· Uza material kontrassepsaun sira like:Aiudi,Kondon, KB
· · Konesimentu kona-ba Saude Reprodutiva
Isin-rua sedu maka kestaun komún ne'ebé maka adolexente sira no públiku enierál hasoru. Isin-rua ne'ebé akontese iha idade kiik bele iha impaktu signifikativu ba ema ida nia moris, inklui saúde fiziku no oportunidade kareira iha futuru. Tanba ne'e importante atu komprende pasu sira ne'ebé bele foti atu prevene isin-rua sedu. Dalabarak liu ita nia sosiedade sira lakomprende no sira sente buat nee diak no halo deit maibe sira lahatene no halo deit no dalaruma akontese tona foin sira meniesal iha parte seluk dalaruma sira hasoru problema maibe sira konfuzaun atu konta ba se sira lahatene no ikus liu bele liu assedu sexual no abuzu sexual sira.
Husi buat hirak ne mak iha PITL"Plan Interncional de Tmor Leste" reaiva fila fali applikasaun Reprodutiva liu husi Girls and Tecnhologi no Aplikasaun ida ne’e mos importante tebes prinsipalmente ba foinsa’e sira atu hatene liu tan kona-ba informasaun saúde reprodutiva. Aplikasaun ne’e mos fo espasu ida seguru no konfidensiál ba foinsa’e sira hodi halo diskusaun ka husu pergunta ruma kona-ba ne'ebe relasiona ho saúde reprodutiva ou iha relasaun kona ba massa evolusaun ka massa puberdade no buat seluk. Karik makuk sira hakarak assesu ba iha applikasaun refere bele buka REPRODUTIVA -Link :Https://Reproduiva.Tls.Tl/.
Mai ita hotu hanutuk hodi prevene isin rua sedu no atinje ba iha ita nia mehi aproveita ita nia idade adolesente nee hodi fokus ba iha estudu nia.
Comments
Post a Comment